verised mälestused;)

Mu vasakukäe nimetissõrmel on pikk vana arm
Kui noor tüdruk olin, töötasin kirurgia osakonna postopi palatis medõena.
Olin kord pikalt valves olnud, osakonnas olid uued tudengid praktikal, keda oli vaja igal sammul juhendada ja abistada, palat oli raskeid haigeid täis ja ma polnud mitu ööd juba magada korralikult saanud.
Hommikul enne valve üle andmist mõtsin, et võtan ühe ampulli glükoosi, joon ära, et jalgel püsida, ees ootas veel pikk koolipäev medkoolis...
Ma ei tea, kuidas ma nii halvasti seda ampulli murdsin, aga ta lõikas mu vasakukäe sõrme pikkupidi sügavalt lõhki.
Püüdsin siis kuidagi oma sõrme siduda aga ei õnnestunud, veri muudkui lahmas ja lahmas. Tormasin siis õdede tuppa, kus praktikandid puhkasid ja püüdsin neid appi kutsuda , aga et veri väga ei lahmaks, oli sulgenud haava hammastega.
Kui suu avasin, et ütelda mis mul vaja on, voolas veri mööda suunurki alla mu kaela peale.

Tudengite ehmatus oli suur: õde kargab tuppa sisse, näost verine,ise kisab, et tulge appi tulge appi…
Lõpuks sain ikka asja selgeks teha ja sõrme kinni seotud.
Veri ikka lahmas, kas ei osanud tudengid siduda või mina hästi juhendada;)
Lõpetasin siis kuidagimoodi valve ja kui haigla fuajees kohtasin oma tollast elukaaslast, ütles see, et selle verises sidemes sõrmega me kuhugi ei lähe enne, kui oleme traumapunktist läbi käinud.
Seal siis tehti sõrmele paar õmblust ja peale seda protseduuri läksime koju .
Magasin paar tundi ja läksin kooli.
Erilist koolis olijat sel päeval minust polnud, istusin näost valge, sõrm sidemes ja püsti..
Õppejõud saatsid mind koju puhkama.
Kui need vanad õmblused vahel sügelemisega ennast meelde tuletavad, tuleb mulle silme ette tollaste tudengite hirmunud näod, kui verise näoga õdede tuppa tormasin;)
Üks nendest on praegu teatud tuntud seksuoloog, kui ta vahel teles esineb, meenub mulle ikka see vana hale naljakas lugu.