Eve

Kohtusin Sinuga  esimest korda ülikooli kunstikabinetis

Aasta võis olla midagi 80+

Ilmusid seltskonda selline habras,  graatsiline, pikajuukseline, kaunis  ja armas noor daam.

Kasemaa ikka narris Sind klassijuhtajaks.

Aastate jooksul ikka puutusin Sinuga tihti  kokku: laste kunstikoolis, kabinetis ja mitmes seltskonnas.

Meie omavaheline jutt klappis ja me vestlused olid alati pikad ja südamlikud. Tihti  kohtusime Sinuga  laste kunstikoolis, kui seal külas käisin ja viimased kohtumised olid küll põgusad aga meeldejäävalt südamlikud. Kutsusin Sind ikka enda juurde   koosviibimistele ja mõnikord Sa ka tulid rõõmuga, kui  töö lubas. Fb s sai vahel arendatud Sinuga pikki vestlusi ja oli tunne, et Sa oledki  selline mõnus sõber , kes on alati olemas. Eelmisel aastal, kui käisid mu sünnipäeval, sõrmitsesid Sa mu keraamikat ja ütlesid, et Sa oleksid rõõmus, kui teeksin Sulle ka sünnipäevaks midagi sellist.

Talvel  tuli kurb teade, et Su aeg sai otsa. Käisin  Sind ära saatmas ja olin kurbusest nõretamas, et ei saanudki Sulle teha vaasi, mida igatsesid endale.  Matusetalitlus  venis nii pikale, et me keegi eriti ei saanud jätta Sinuga hüvasti, kui hakati Su kirstu kaanega katma, hüppasin  ma püsti ja pistsin käe Su  kätele, et jätta veel ja viimast korda hüvasti, Su kolleegid ütlesid, et see olevat olnud kena žest, et ma jätsin nagu hüvasti kõigi  nende eest, kes seda aja puuduses teha ei saanud. peielauas leppisime Su õega kokku, et su sünniaasta päevaks teen vaasi ja  su urnimatuseks  võtan siis kaasa. Hakkasin varakult õhinaga valmistama seda vaasi ja planeerima reisi su viimsele puhkepaigale. Keraamika ahi otsustas katki minna ja ma ei tahtnud Su hauale tulla ilma vaasita. 21. juunil , kui on Su sünnipäeva hommik tahaksin Sulle laulda  nagu igal aastal, aga  Sul ei ole ju seal teispoolsuses telefoni. Nii ma siis mõtlen Su peale, nende ilusate hetkede peale, mis  mulle kinkisid ja olen tänulik Su sõpruse eest. Ehk see ahi katki läkski seepärast, et oleksid tahtnud, et tuleksin kunagi hiljem Su hauale üksi, ilma suurema kärata, nagu me ikka kohtusime su eluajal,   vaikselt , mõtlikult, filosofeerides, rääkides südamest südamesse.Panen Sulle tehtud vaasi lauale, pistan sinna põllulilli ja süütan küünla... Kunagi tulen ka selle vaasiga Viljandisse , et austada Su viimset puhkepaika.

Armas  Eve, aitäh et olid.