Friday, March 16, 2012

Viive



Sõitsime puuetega naistega Jõgevale, Betti Alveri muuseumi. Bussiuks läks lahti ja uksel seisis sümpaatne, pikk ,kena vanaproua. Sa vaatasid mulle otsa, viskasid mu kõrvale padja ja ütlesid , et mingu ma natuke edasi, et Sa istud mu kõrvale ja siis me saame sõbraks ka
Ja saimegi
Meil oli terve reisi jooksul nii huvitav, et ei pannud tähelegi, kui kiiresti kohale jõudsime. Vahetasime telefoni numbreid ja suhtlesime rõõmsalt paar aastat nii telefonis, kui külastades üksteist.
Sa olid soe ja südamlik inimene, Su rõõmus ja lahke olek soojendas mu südant
Kui tahtsin Sulle ühel suvel sünnipäevaks õnne soovida, telefon ei vastanud, ei vastanud ka järgmistel kordadel, kui püüdsin Sinuga ühendust saada, jõulu ajal vastas Su poeg ja ütles, et Sind enam pole, olid lahkunud juba septembris.
Panin heitunult toru hargile.
Helistasin tagasi, suhtlesime edasi ja me suhtlus viis selleni , et sain endale ja oma lastele uue toreda sõbra.
Kui külma ilmaga end riietan karvasesse kitsekasukasse ja punasesse pikka salli, rõõmustan, et mul oli Sinusugune vahva sõber.
Asjad, mis Sind meenutavad, soojendavad ja toetavad mind nagu oleksid ikka veel minuga
Aitäh armas sõber!!!

No comments:

Post a Comment