Thursday, July 7, 2011

Või jummal kõtt suur kui vask


, võta sängi enda kõrvale
Mu vanaema oli sündinud 1896 ja ta õde 1890
Mu vanaema ja ta õde kui olid noored tüdrukud ja teenisid ühel suvel ühes talus, kus oli nende meelest üsna ihne peremees. Koonerdas väga toiduga
Joogiks andis toidu kõrvale vaid hapendatud lõssi
See aga tekitas soolestikus nagu tänapäeval öeldakse puhitust ja ebamugavustunnet
Vanaema oma õega siis ühel õhtul lähevad ööseks aita magama ja ei jõua omavahel ära naerda
Kõhud sest lõssist paistes ja õde ütleb, et või jummal, kõtt om nii suur, et võta nagu vasikas enda kõrvale sängi
Järgmisel õhtul kui söögilauas istuvad ja jälle seda vihatud lõssi joovad, tükib neil naer peale, mitme naerupursatuse peale käratab peremees, et kes naerda tahab, läheb söögilauast ära
Nii nad siis pooltühja kõhuga magama heitsid ja enam ei olnud naljakas, sest päevad läbi rasket tööd teha tühja kõhuga ikka ei jaksa, loksugu seal siis kasvõi ainult see hapendatud lõss
Iga kord kui kõht gaasi täis tükib minema , tuleb mulle meelde see vanaema ammune jutt
Pildid neist eelmiste sajandite esiemadest on mu söögitoas seina peal ja kui magama lähme jutustame lastega lugusid
Ükskord sööme perega koos söögitoas ja mu kasutütar küsib, et milline seal pildil see tädi Tilde on

No comments:

Post a Comment